Viljandi HC vs HC Viimsi/tööriistamarket 29:28 (13:17)
Tabavad olid: Simon Drõgin ja Sergei Rodjukov 6, Oliver Ruut 5, Mihkel Lõpp 4, Vladimir Maslak ja Mark Lõpp 3, Kristjan Koovit 2.
Tegelikult vaevavad kaks küsimust. Kui õhukese koosseisuga on võimalik meistriliiga punkte noppida ja kuidas küll kohe mängu alguses kaadervärki tööle ei saada? Esimesele küsimusele tänane mäng tõmbas joone kümne mehe peale (kaks puurilukku ja kaheksa platsimeest). Pärast nädalavahetuse laastavat Balti Liigat polnud mehi lihtsalt kusagilt rohkem võtta. Viimsi vastu sellest täna õhtul üle noa tera piisas, sest polnud neilgi mängumehi eriti rohkem, kõigest üks. Aga kuidas on järgmiste kohtumistega?
Mängusõpru on küll tore hoida, aga kaua võib mängida fännide närvikeeltel viiulit vastast taga ajades. Tore kui tulemuslikult, aga paraku päevad pole vennad.
Peale esimestel minutitel vaheldunud viigiseise tuli mulkidel äkitisi peale helluse hoog ning hakati pakuma külalistele nii ja teistpidi. Eks nemad muidugi ka võtsid. Kui ka teise poolaja esimesed välja mängitud viskekohad ei tootnud tulemus, siis kiskus ka lootsi meel ütlemata mustaks. Kui siis ka platsil ringi sibavatele noortele meestele hakkasid silma tribüünide kohale kogunevad kõuepilved oli viimane aeg murdma hakata. Kui mängitud sai teist poolaega 26 minutit, olid lisaks ajamõõtjale tablool veel kaks sama numbrit. Peaks mainima, et käsipallijumal oli täna mulk ja kahtlustan, et ta oli Simoni näoga (viskas võiduvärava).
Hooaja neljas võit (kaks karikasarjas) viimsilaste üle tuli.
[logo_carousel_slider]
Mehed otsustasid teha traditsioonilise särkide vahetuse veidi varem.
Kui väsimus murrab, on sõbra toetavast õlast ikka abi.
Ühe käega ninast teisega kõrvast! Mis käsipalli reeglite raamat sellise võtte kohta pajatab….
Loe kolmanda lõigu kolmandat lauset.
Äärepealt oleks tagasi jooksul väravasse Kevin jõudnud tõrjuda pealeviske, sai juba näpud vahele….
