Viljandi HC vs SK Tapa 29:28 (13:11)
Resultaati tegid: Andrei Khapal ja Sergei Rodiukov 7, Vladimir Maslak, Simon Drõgin, Mihkel Lõpp ja Mikk Varik 3, Aleksander Pertelson 2, Mark Lõpp 1.
Mulgid kohe oskavad oma elu keeruliseks teha. Alustuseks lasti külalised ette 1:4 ja 3:5, et siis taga ajada. Siis kui saadi viik tabloole ja pisuke pluss ka sisse, siis mindi lihtsalt lohakaks. Madistatakse kaitses tükk aega, et siis saaks väravavaht teha söödu kiirrünnakusse, mis jõuab mängija asemel üle otsajoone. Seejärel rabatakse taaskord kaitses kõvasti, saadakes mänguvahend kätte, tegutsetakse veidi arukamalt, kuid siiski poolkiire resultaati ei tooda ja kolmaski kord rabatakse kaitses, mille lõpetab väravavahi korralik tõrje. Kogu selle tramburai peale on treener Marko Koks püha viha täis juukste otstest kuni varbaküünte servadeni.
Küsimus suurele ringile. Mida peab tegema kohtunik, kes viimsel sekundil ja viigi seisul fikseerib rikkumise, mille eest karistuseks kaks minutit ja seitsmemeetri karistusvise? Laskma viimasel sekundi lõpuni tiksuda ja kuulutada sireeni kõlades mäng lõppenuks? Mulkide õnneks kohtunike paar libedale teele ei läinud ja Sergei Rodiukov realiseeris koos lõpu sireeniga seitsme meetri karistusviske ning tõi tabloole hapumagusa mänguvõidu numbrid.
Võib muidugi kinnitada, et võit on võit ja pole kellegi asi kuidas ja kui suure vahega see tuli, aga siiski jääb õhku küsimus, miks on vaja oma elu keeruliseks elada ja pealtvaatajatele halle karvu lugematutes kogustes juurde toota?
[logo_carousel_slider]
